1254. aastal moodustati kuuest piiskopi valduses olevast vakusest kihelkond. Viljaka mulla tõttu kujunes sellest Hiiumaa peamine põllumajanduspiirkond. Esmakordselt mainiti siinset küla (Keinisz) 1522. aastal. Juba varem oli siia ehitatud kirik. 16. sajandi keskel kujunes piiskopimõis (Keinis) Hiiumaa töhtsaimaks asulaks,. 1559-1568 kuulus kihelkond ilmalikku Saare-Lääne piiskopi tiitlit kandnud hertsg Magnusele. 1568. aasta Maasilinna rahuga loovutati kihelkond Rootsile. 1627. aastal eraldati Käinast Reigi kihelkond. 1816. aasta talurahvaseadusega asutati Keina mõisavald. 1945. aastal moodustati vallas Käina, Vaemla ja Ütri külanõukogud, 1950 vald likvideeriti. 1954. aastal taasühendati külanõukogud. 10. septembril 1992 taastati Käina vald.
10. mail 1995 kinnitati Käina vallale vapp: rohelisel kilbil kuldne odrapea ja päisväljal kaks hõbedast õllekappa.
Priit Herodese kujundatu vapp viitab Käinale tuntust toonud õlleodra kasvatamisele ja sellest õlle valmistamisele. Käina hiidlasi hüütakse odratolgusteks.
Vapiga samal päeval kinnitatud gonfanooni tüüpi vapilipu valged keeled sümboliseerivad Vaemla, Käina ja Jausa lahtesid.